ისტორია

babiloni mdebareobda SuamdinareTSi, evfratis sanapiroze, axlandeli q. hilis (erayi) maxloblad. igi daaarses
Sumerebma Zv.w. III aTaswleulSi; Zv.w-is XIX saukunis dasawyisamde babiloni umniSvnelo
qalaqi iyo, igi emorCileboda jer aqadis,
xolo Semdeg uris III
dinastiis mefeebs. Zv.w XIXsaukuneSi igi aiRo
amorevelebis beladma
sumuabumma. sumuabumi iyo babilonis pirveli mefe da pirveli dinastiis (Zv.w 1894–1595) damaarsebeli. mefobis pirvelive wels man aago qalaqis kedlebi.
babilonis mosaxleoba am droisTvis mTlianad semituri gaxda. xamurabis mefobis (Zv.w XVIIIs) periodSi qalaqSi Seiqmna
axali arqiteqturuli ansambli grandiozuli sasaxleebiTa da Zlieri TavdacviTi simagreebiT. am droidan Zv. w-is III saukunemde babiloni iyo Zveli aRmosavleTis
ekonomikuri, politikuri da kulturuli
centri. Zv.w-is 539
wels mas daeufla kiros II; Zv. w-is 331 wels
ki aleqsandre makedoneli, romelmac babiloni Tavisi saxelmwifos dedaqalaqad gamoacxada. Zv. w-is
312 wels qalaqs daepatrona
selevke nikatori, romelmac mosaxleobis didi nawili selevkiaSi gadaasaxla. am periodidan babilonma dakarga
mniSvneloba.
babilonis nangrevebma 1850 wlidan miipyro arqeologebis yuradReba. qalaqis istorias ikvlevdnen o. h leiardi, j. operti, h. rasami, j. smiTi da sxv. germaniis arqeologiurma eqspediciam r.koldeveis xelmZRvanelobiT 1899–1917 wlebSi gamoavlina nabuqodonosor II-is (Zv.wVs) da herodetes mogzaurobis droindeli babiloni, romlis mosaxleoba 0,5 milions aRwevda.
herodete werda: babiloni ise mSvenivrad aris gaSenebuli, rogorc arcerTi
CvenTvis cnobili qalaqi, igi savsea sam da oTxsarTuliani saxlebiTo. qalaqs or araTanabar
nawilad yofda mdinare evfrati.Mis marcxena napirze Zveli qalaqi iyo gaSenebuli, xolo marjvenaze axali.
Zvel babilonSi mecniereba mniSvnelovnad iyo ganviTarebuli, gansakuTrebiT astronomia da maTematika. Rrma maTematikuri
codna exmareboda babilonel mSeneblebs rTuli amocanebis
gadawyvetaSi. babilonelebma icodnen kvadratuli da kuburi fesvebis amoyvana, kvadratuli gantolebis amoxsna, aseve piTagoras Teorema (piTagoramde 1000 wliT
adre).
planimetriuli amocanebis garda isini wyvetdnen stereometriul amocanebsac. praqtikaSi farTod iyenebdnen mindvrebis,
adgilebisa da calkeul nagebobaTa gegmebis gamoxazvas.
babilonur kalendarSi weliwadi 12 mTvaris Tves Seicavda (29 an 30 dRe-Rame ). vinaidan
mzis weliwadi mTvarisaze ufro xangrZlivia Seusabamobis asacileblad drodadro damatebiT Tves umatebdnen. I aTaswleulis Sua xanebSi ukve dadgenili iyo nakiani Tveebis
angariSis zusti wesi.
aqemenidTa saxelmwifos mier
babilonis dapyrobam (Zv.w 539w)da selevkidebis saxelmwifos qveSevrdomobam (Zv.w
IVs) babilonis kulturas sparsuli da gviadeli elinisturi xelovnebis niSnebi
SesZina. Tavis mxriv babilonis xelovnebam gavlena moaxdina iranisa da parTiis
xelovnebis ganviTarebaze.
babiloni
gansakuTrebul cixesimagres warmoadgenda.qalaqis kedlebi gadaulaxav dabrkolebad
iTvleboda. Mmisi daZleva
Tu karibWes Signidan ar
gaaRebdnen, arcerT mters ar SeeZlo. babilonis istoriaSi qalaqis Signidan
gatexvis mravali faqtia cnobili.
CaTvliTac. xolo Cven Tu gaviazrebT Sua saukuneebSi
gavrcelebul Sexedulebas, rom ,,qalaqi aris kedliT SemozRuduli dasaxleba” maSin babiloni yofila yvelaze
didi qalaqi, romelic odesme arsebula”.babilonis
yvelaze mniSvnelovan nagebobas zikurati e-temen-anki warmoadgenda .e-temen-anki_,,cisa
da miwis qvakuTxedi” aris sayovelTaod
cnobili bibliuri ,,babilonis godoli”.
igi xamurabis dros aages, magram babilonuri samSeneblo masalis arasrulyofilebis
gamo irRveoda da iSleboda. asureTis mefe
sinaxeribma babilonTan erTad daangria e-temen-ankic, romelic Semdeg misma Svilma
aRadgina.
No comments:
Post a Comment